Järjepidev ja pikaajaline valu on Eesti ühiskonnas süvenev probleem, mis vajab kindlasti spetsialisti nõuannet, kinnitab Eesti Valu Seltsi juht Boris Gabovitš.

Valu on inimese kehale koormav, ebameeldiv ning vähendab pikaajaliselt kahtlemata ka elukvaliteeti. Anestesioloog ja Eesti Valu Seltsi president doktor Boris Gabovitš kinnitab, inimesed ei tohi valu kannatada ning see eksiarvamus, et valu peab kannatama, ei pea tohtri sõnul paika

"Patsiendid tihti ütlevad: “Jumal kannatas ja meie peame kannatama“. Piiblit on uuritud igatepidi ja igas keeles, aga sõna valu pole seal kordagi mainitud. Seal mõeldakse kannatuste all midagi muud," selgitas Gabovitš.

Krooniline valu vajab spetsialisti abi

Lahenduseks ei ole ka iseseisvalt suurte koguste valuvaigistite võtmine ning apteegist iseseisvalt ostetud valuvaigistid kõlbavad vaid esmaabiks.

„Kui valu on inimest vaevanud pidevalt juba pool aastat, võib öelda, et tegemist on kroonilise valuga ning siin on kindlasti vaja spetsialisti abi. Mõne valu korral isegi varem, operatsioonijärgne valu mis kestab üle 2 kuu, on juba krooniline,“ räägib dr Gabovitš.

Ta lisab, et kroonilist valu on lihtsam ennetada, kui pärast terve elu ravida. Kõige lihtsamaks ennetamise viisiks on õigeaegne ja korralik ägeda valu ravi, mis võimaldab paljudel juhtudel kroonilise valu tekkimist ära hoida. Kahjuks mitte alati, kuid mida varem alustada valuraviga, seda suurem on tõenäosus, et sellest saadakse jagu.

Tihti, kuid mitte alati, kaasneb krooniline valu mõne teise haigusega. Tulenevalt ühiskonna vananemisest ja sellega seotud krooniliste haiguste kasvust on viimastel aastakümnetel kasvanud ka valuravi patsientide hulk.

Peamiseks eesmärgiks leevendus

Valu Seltsi presidendi sõnul on valuravi peamiseks eesmärgiks inimeste elukvaliteedi parandamine. „On haigusi, mida meil õnnestub ravi käigus välja ravida, kuid on ka neid, mida välja ravida ei ole võimalik. Meie eesmärk seisneb selles, et inimene osaleks aktiivselt igapäevases elus ja elaks valuvabalt,“ tõdeb doktor Gabovitš.

Kõige sagedasemateks kaebusteks on valuraviarsti sõnul selja-, liigese- ja vähivalud ning fibromüalgia. Selliste kaebustega abi otsivate inimeste hulk on üha kasvamas, sagedasti ka noorte patsientide arvelt.

„Mitmed kroonilised valud, eriti noorte seas, saavad sageli alguse eluviisist. Vähene füüsiline aktiivsus ja sellest tulenevad nõrgad lihased, ebatervislik toitumine ja ülekaal, sundasendis arvuti taga istumine jne loovad eeldused hilisemate valude tekkeks,“ selgitab Gabovitš.

Valuravi järjepidevuse olulisust ilmestab ka tõsiasi, et patsient, kes oli 2007 aastal Gabovotši esimeste valuravi patsientide hulgas, on tänaseni doktor Gabovitši püsipatsient.