Kas vaktsineerimise kasu või on puuginuhtlus kadumas?

esmaspäev, 17 aprill
Autor: Terviseuudised

Puukentsefalliiti esines mullu vaid 81 korral, tänavu pole ühtegi juhtu veel ette tulnud. Kas tegu on vähenenud ohuga või on vaktsineerimisest nii suur kasu?

Selgub, et nii seda kui ka teist.

Küsisime terviseameti epidemioloogianõunikult Kuulo Kutsarilt, mis on selle põhjuseks.

Kutsar rääkis, et tegelikult on suhteliselt väikest (80-90 juhtu) puukentsefaliidi haigusjuhtude arvu viimase kahekümne aasta jooksul Eestis täheldatud/registreeritud kuueaastaste perioodidega, mis vastab puukide elutsükli varieerumisele/pikkusele.

"Puukide elutsükli pikkust/perioodilisust mõjutavad sellised tegurid nagu puukide toidulaua rikkus või vaesus - puugid imevad näriliste, veiste, kitsede, põtrade, hirvede, jm metsloomade verd, kes on ühtlasi puukentsefaliidi viiruste pärisperemeesteks ja säilitajateks looduses," selgitas ta.

Järelikult sõltub puukide arvukus tema sõnul looduses nende loomade arvukusest meie ökosüsteemis. "Kindlasti mõjutab puukide arvukust ka meie kliima/ilmastik, sest puuk vajab elutegevuseks niiskust," lisas Kutsar.

Inimesed on muutunud teadlikumaks

Lisaks on tema kinnitusel vähendanud kokkupuudet puukidega ja seega puukentsefaliidi viirustega nakatumise ohtu järgmised tegurid:

a) inimeste mõistvam/teadlikum käitumine looduses ja enda kaitsmine puugihammustuste eest,

b) puukidega potentsiaalselt sagedamini kokku puutuvate elukutsetega inimesi on hakatud sagedamini vaktsineerima,

c) puhkajad/matkajad teavad reeglina puugirohkeid piirkondi ja vaktsineerivad end,

d) on hakatud rohkem kasutama putukatõrjevahendeid (kahjuks on nende efektiivsus varieeruv),

e) linnaparkides ja koduaedades niidetakse muru lühikeseks, mis piirab puukide levikut,

f) puugirohketes piirkondades elavad või suvitavad inimesed on võtnud kuulda hoiatust, et vabalt väljas jooksvaid koeri ja kasse ei või ilma karvkatet üle kontrollimata eluruumidesse lubada,

g) inimesed on teadvustanud hoiatust, et nahka tunginud puuk tuleb kiiresti eemaldada.

Ühtlasi soovib Kutsar viidata sellele, et aastatega on kujunenud märkimisväärne immuunsust omavate inimeste kiht, kuna aastas lisandub umbes 30 000 immuniseeritud ja korduvimmuniseeritud ehk immuunsust pikendanud inimest.

Seega lisandub aastas Kutsari sõnul umbes 2,3% elanikest, kes omavad immuunkaitset. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise tulemusena kujunenud immuunsus püsib kuni viis aastat. "Korduvvaktsineerimine on väga oluline," rõhutas epidemioloogianõunik.

TASUB TEADA

* Eelmisel aastal vaktsineeris või korduvvaktsineeris end puukentsefaliidi vastu üle 30 000 inimese.

* Mullu oli 81 puukentsefalliidi juhtu. 2015. aastal 116 juhtu ja 2014. aastal 83 juhtu.

* Puukborrieloosi, mille vastu Eestis vaktsineerida pole võimalik, esines mullu 1420 juhtu.

* Tänavu kolme kuuga on seda regisreeritud 106 korral, mida on rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.