Viigimaa: südamele ei meeldi stress

kolmapäev, 14 juuni
Autor: Terviseuudised

Südamele ei meeldi negatiivsed emotsioonid ega stress. Samuti võib süda «jonnima» hakata, kui tarbida liiga palju suhkrut ja sigarette.

Need on küll sageli üle korratud tõed, ometi toob kiirabi jätkuvalt EMOsse noori infarkti saanud mehi. Kui terve on Eesti inimese süda, sellest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla südamearst ja kardioloogiakeskuse teadusjuht, professor Margus Viigimaa haigla ajakirja värskes numbris.

Vaimse tervise olulisus
Professor Viigimaa sõnul on Ida- ja Põhja-Euroopa riikides südame- ning veresoonkonnahaigustesse suremus endiselt kõrge. Hea uudis on aga see, et viimase kahekümne aastaga on vähenenud kuni 65aastaste Eesti inimeste suremus südame-veresoonkonnahaigustesse umbes poole võrra. Soomes on see langus lausa üle 90%, aga sellegipoolest on Euroopa keskmise taseme saavutamiseni veel palju maad. Millest aga tuleb Eesti 50% langus?

«Siin on mitmeid aspekte. Vähenenud on üks väga oluline riskitegur – suitsetamine. Aasta-aastalt muutub Eesti inimese toitumine tervislikumaks ja teadlikumaks. Paranenud on ka kehaline aktiivsus. Samas, võib-olla kõige tähtsam aspekt on psühhosotsiaalne faktor. Kui riigis on stabiilne sotsiaalmajanduslik süsteem, väheneb ka südame-veresoonkonnahaigustesse suremus. Veel kümme aastat tagasi peeti psühhosotsiaalset stressi väga tagasihoidlikuks südamehaiguste riskiteguriks, aga praeguseks on see ära märgitud ka kõikides Euroopa juhistes ning seda tunnistatakse kui reaalset ohtu tervisele. Piisav uni ja stressi maandamine on väga olulised, hoidmaks oma südame tervist,» kinnitab doktor Viigimaa. 

Südame suurimad vaenlased
Südame kolmeks suurimaks vaenlaseks loetakse suitsetamist, vererõhu ja vere kolesteroolisisalduse tõusu. «Ida-Euroopa riikides on südame-veresoonkonnahaiguste levimus nii suur just rohke suitsetamise tõttu,» nendib südamearst. Iga sigareti suitsetamise järel tõuseb suitsetajal vererõhk. Suitsetamine tekitab kroonilist veresoonte lupjumist, aga on ka infarkti vallandav faktor.

Selle aasta aprillis võeti südamekuu raames luubi alla südame ja suhkru seosed. «Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa mõjutab südame tööd ja kogu organismi. Senini pole juhistes otsese tegurina liigset suhkrutarbimist välja toodud, kuid ülemäärasel suhkrul on südame tervisele kahjulik mõju,» nendib doktor Viigimaa. 

«Kui võtta arvesse mitmeid südant kahjustavaid aspekte (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne sündroom, 2. tüüpi diabeet), on suhkru liigtarbimine muutunud üheks kõige suuremaks terviseriskiks. Praegu arstikabinetis oma kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40–50aastane patsient reeglina ei tea, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud dolce vita (magus elu) ongi tema tervisehädade põhjus.» Liigne suhkrutarbimine ja vähene liikumine koos viivad arsti sõnul varem või hiljem kehakaalu tõusuni. Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi ja suurendab halva kolesterooli sisaldust veres. «Suhkru ainevahetus saab häiritud, organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini, suhkrusisaldus veres tõuseb, mis omakorda kahjustab veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid,» selgitab südamearst.

Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru kõikumised või piiripealne kolesteroolitase, aga pole veel välja kujunenud südame- või suhkruhaigust, nimetatakse metaboolseks sündroomiks. «Uuringutele tuginedes saab öelda, et suhkur on kõige olulisem metaboolse sündroomi tekitaja. Suhkrurikas toitumine tõstab triglütseriidide sisaldust veres, mis on jällegi südamehaiguste riskitegur (veresoone seinas naaste tekitav komponent). Samuti tõstab liigne suhkur vererõhku, eriti nn alumist ehk diastoolset vererõhku. Suhkruga liialdamine tõstab ka kusihappe taset organismis, mis omakorda kahjustab arterite seinu, kutsudes esile varajase ateroskleroosi.»

Kuidas siis leida tasakaal magusa elu ja südame tervise vahel? «Hea oleks võtta poes veidi aega, et visata pilk valmistoitude etiketile. Oma üllatuseks võite avastada, et nii mõnegi toote puhul on suhkrusisaldus nii suur, et jätkuks mitmeks päevaks. On kindlaks tehtud, et 10 teelusikat ehk 50 g suhkrut on täiskasvanule täiesti piisav päevane suhkrukogus. Euroopa Liidu riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 g ehk ligi kolm korda enam,» räägib arst. 

«Suhkur on sõltuvust tekitav salajane tapja. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises.»

Agnes Aaliste, PERH

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.