Uuring: Euroopas on eeldused terviseandmete piiriüleseks liikumiseks olemas

esmaspäev, 19 juuni
Autor: Sotsiaalministeerium

aljudes Euroopa riikides on digitaalsed terviseandmed olemas, samuti on patsientide ja tervishoiutöötajate ootus e-tervise teenuste arenguks ning seadusandlus, mis võimaldab nende turvalist kasutamist, selgub sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel valminud KPMG Baltics OÜ uuringust.

Uuringu käigus kaardistati terviseandmete liikumist takistavaid ja soodustavaid tegureid, sealhulgas elanike ootusi ja võimalusi oma digitaalsete terviseandmete kasutamiseks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Ühendkuningriigis ja piiriüleselt ning tehti ettepanekuid takistuste kõrvaldamiseks.

KPMG Baltics OÜ avaliku sektori teenuste juhi Juta Saareveti sõnul on eeldused terviseandmete vabaks ja turvaliseks piiriüleseks liikumiseks Euroopa Liidus olemas. „Terviseandmed tekivad elektrooniliselt nii Eestis kui Euroopas. Nüüd, kus terviseandmed on elektroonilisel kujul olemas, tuleb keskenduda sellele, et tekiks juurde teenuseid, millest inimene kasu saab, nii avalikke- kui erateenuseid,“ ütles Juta Saarevet. „Mida rohkem on teenuseid, seda rohkem andmeid kasutatakse, seda paremaks muutub terviseandmete kvaliteet ja seda rohkem saab omakorda luua veelgi paremaid teenuseid.“

Uuringust selgub, et parandada tuleb inimeste juurdepääsu elektroonilistele terviseandmetele ja andmete kaasaskantavust. „Tähelepanu tuleb pöörata nii õigusruumi kaasajastamisele kui ka andmete turvalist vahetamist ja kaasaskantavust toetava taristu loomisele. Selleks, et Euroopa Liidus toimiks ühtne e-tervise lahenduste turg on vajalik ühtne, lihtne ja selge reeglistik e-tervise lahenduste loomisele, kasutamisele ja levitamisele,“ lisas Saarevet.

Inimeste suhtumine oma terviseandmete kaitsesse ja privaatsusse on Euroopas erinev. Kui Eesti, Soome ja Rootsi patsiendid oma andmete kasutamise pärast märkimisväärselt mures ei ole, siis Ühendkuningriigis peab seda oluliseks murekohaks kuni 60% ning Saksamaal ja Poolas 20-40% patsientidest.

Uuringu andmeil pole peamised takistused terviseandmete liikumisel infotehnoloogilised või õiguslikud, vaid pigem nö pehmed aspektid, nagu inimeste hoiakud, teadlikkus ja koostöövalmidus.
 
Eesti Perearstide Seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul on e-tervise arengueelduseks ka tervishoiutöötajate mõttemallide muutumine. „Peaksime mõistma, et tervishoiutöötajad on vaid andmete kasutajad ning terviseandmete omanik on patsient. Selle asemel, et terviseandmeid patsientide asutustes hoida, peaksime andma need inimestele mõistetavas keeles, et võimaldada neil raviprotsessis aktiivsemalt osaleda.“

Uuringust selgub, et terviseandmed liiguvad erinevate liikmesriikide vahel Euroopas ka praegu, kuid enamasti võtab patsient need endaga kaasa paberil. Uuring toob välja, et paljudes riikides on ka juba praegu reguleeritud ja võimaldatud andmete teisene kasutamine, näiteks statistika, uurimistöö või tervishoiuteenuste arendamise eesmärgil, kuid neid kasutatakse siiski vähe.

„Kui me soovime, et patsiendid võtaksid suurema vastutuse oma tervise eest ning et meie tervisesüsteemid vastaksid veelgi täpsemini iga üksiku patsiendi individuaalsetele vajadustele, peame julgustama inimesi oma terviseandmeid kasutama ja seda ka võimaldama,“ ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler Ain Aaviksoo. „Selleks on meil vaja kokkuleppeid, mida, kuidas ja millal andmetega tervishoius teha võib, mis hõlmaks andmete jagamist nii erinevate tervishoiuteenuste pakkujate kui üha enam ka erinevate riikide vahel.“

Digitaalse ühisturu põhimõtete, isikuandmete vaba liikumise ja digitaalse innovatsiooni toetamine tervishoius on eeloleva Eesti EL Nõukogu eesistumise üks prioriteete. „Eesti eesmärk eesistujana on juhtida Euroopa Liidu Nõukogu järeldusteni, mis annavad poliitilised suunised lähiaastate e-tervise alase poliitika ja tegevuste kavandamiseks, et kiirendada  ja laiendada terviseandmete kasutamist ka piiriüleselt,“ ütles Aaviksoo. „Lisaks on kavas jõuda riikide vahel kokkuleppeni 7-9 konkreetse ühise digiprojektialgatuse osas, mida liikmesriigid koos Euroopa Komisjoniga ellu viiksid ja ka rahastaksid.“

Uuring „Isiku terviseandmete vaba liikumise tõkete kaardistamine EL digitaalse ühisturu eesmärkide valguses“ valmis Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel ning seda rahastati Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondi 2014-2020 kaudu.

Uuring on leitav siit: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/final_etervise_uuring.pdf 

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.