Üks näitaja, mida ka suve viimasel kuul lisaks ujumisrandade veetemperatuurile ja ilmateatele jälgima peaks, on UV-indeks. See on indeks, mis aitab otsustada, kaua võib ohutult päevitada. Nõu annavad Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallis ning Südameapteegi proviisor Helen Raude.
Ultraviolettkiirgus Maa atmosfääris jagatakse kolmeks piirkonnaks – A, B ja C.
Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallise sõnul on kõige lühema lainepikkusega osa UVC inimesele ja looduskeskkonnale kõige kahjulikum kiirgus, aga see neeldub õnneks pea täielikult 15-35 km kõrgusel stratosfääris.
UVB-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral aga osoonikihi paksusest. „Selline kiirgus põhjustab naha punetust, põletusi ning võib suurendada nahavähi tekke riski. Samas soodustab see ka vajaliku D-vitamiini moodustumist ja naha viivitusega päevitumist,“ märgib Kallis.
UV-kiirgusest kõige mahedam on UVA-kiirgus, mis soodustab nahas meeldiva pruuni pigmendi teket ning omab ainevahetust ergutavat ja enesetunnet parandavat toimet.
„Võrreldes teiste UV-kiirgustega on see aga kõige pikemalainelisem, jõudes nahas sügavate kihtideni ning põhjustades seeläbi naha varast vananemist,“ selgitab Riigi Ilmateenistuse peaspetsialist.
Päikesekaitse vajalik juba UV-indeksi 3-4 puhul
Hinnangud UV-indeksile ohu järgi on järgmised:
- madal (indeks 1-2),
- mõõdukas (3-5),
- kõrge (6-7),
- väga kõrge (8-10),
- ekstreemne (üle 11).
Südameapteegi proviisori Helen Raude sõnul soovitatakse päikesekaitset kasutada juba UV-indeksi 3-4puhul. Kõige kõrgem on ultraviolettkiirgus südasuvel, jaanipäeva paiku ning keskpäeval kella 12 ja 13 vahel, mil päike on kõige kõrgemal. Näiteks oli 25. juulil UV-indeksi päevamaksimum Roomassaares 5,9 ja Tallinnas 5,5.
„Pikemaajalisel päikese käes viibimisel tuleks katmata kehaosadel alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit ja PPD-d ehk UVA-filtrit. Viimast märgitakse ringina UVA tähise ümber,“ juhib Raude tähelepanu päikesekaitsevahendi sobivale valikule.
Meeles tuleb pidada ka seda, et päikesekaitsevahend ei taga täielikku kaitset ohtliku ultraviolett-kiirguse eest. Päikesekaitsekreemid, -geelid ja-õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust ja seeläbi vähendavad päikesekiirguse kahjulikku mõju.
SPF ei takista päevituse saamist
SPF number aitab hinnata, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. „1SPF tagab naha kaitse umbes 15-20 minutiks, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem,“ märgib Südameapteegi proviisor.
Proviisor lükkab ümber levinud eksiarvamuse, justkui SPF tõttu jääks kaunis jume olemata. „SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt kauem aega, kuna annab nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib ka päevitunud jume kauem,“ sõnab Raude.
Laps vajab naha kaitsmisel täiskasvanu abi
Laste kaitsmisel liigse päikesekiirguse eest kehivad samad põhimõtted, mis täiskasvanute puhulgi. Südameapteegi proviisori sõnul tuleb lihtsalt meeles pidada, et laste nahk on õrnem ning lapsed vajavad täiskasvanute abi ja eeskuju oma naha kaitsmisel.
„Laste puhul tuleks eelistada keha katvaid riideid ja mütse ning kindlasti just lastele mõeldud päikesekaitsekreeme,“ ütleb Raude.
Alla aasta vanuseid lapsi tuleks aga üldse hoida kokkupuutest otsese päikesekiirgusega ning eelistada varjus viibimist.
Need, kes jahedavõitu Eestimaa suve eest lõunamaareisi planeerivad, peaksid aga UV-indeksit eriti eeskujulikult silmas pidama. Eestlaste reisisihtpunktides Itaalias või Hispaanias ulatuvad indeksi väärtused väga kõrge 9-10-ni.
Igapäevast UV-indeksi taset saab jälgida Riigi Ilmateenistuse kodulehel.
