Tervisenõu: kuidas käituda loomahammustuse korral?

pühapäev, 17 september
Autor: Terviseuudised

Kõige sagedamini hammustavad inimesi koerad, kuid vahel teevad seda näiteks ka kassid või rotid. Kuidas oleks mõistlik käituda?

Vastab Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas kliinik.ee-s.

Loomarünnakute ohvrid on kõige sagedamini kooliealised lapsed. Loomahammustuse (ja ka inimesehammustuse) tagajärjel tekkiv vigastus on enamasti kombinatsioon torke-, rebimis- ja muljumishaavast.

Kuna enamik inimest hammustavaid loomi on looduses lihatoidulised kiskjad, võivad nende lõuad tekitada mitte ainult naha ja nahaaluskoe, vaid samuti ulatuslikke lihaste, kõõluste ja luude vigastusi. Väga ohtlikud on ka looma süljega haava sattunud nakkusest põhjustatud tüsistused. Süljega võivad edasi kanduda teetanus, viirushepatiidid, tuberkuloos, marutõbi. HIV ülekanne süljega pole tõestatud.

Kõige sagedamini hammustavad inimesi koerad. Koerahammustusi esineb kõige enam ülajäsemetel, lastel ka peas ja näos. Ligi viis protsenti haavadest tüsistub mõne infektsiooniga. Nakkuseriski suurendab kannatanu kõrge vanus ning rohkem kui 24 tundi hilinenud arstiabi. Koera lõugade jõud võib tõust olenevalt olla väga suur, mistõttu hammustusjärgsed kahjustused on pahatihti ulatuslikud.

Rotihammustus, sealhulgas kodus lemmikloomana peetava roti hammustus, võib edasi kanda leptospiroosi.

Igal aastal haigestub teatud hulk inimesi kassikriimustustõppe. Inimesed, keda kass on küünistanud, märkavad nädal-kaks hiljem sellel kohal punetust ning lümfisõlmede turset. Harva esinevad ka kesknärvisüsteemi, silma, maksa, põrna või luude kahjustused. Enamasti paranetakse iseenesest mõne kuuga, raskematel juhtudel on vajalik haiglaravi.

80 protsenti kassihammustustest infitseeruvad, sagedamini juhtub seda vanemaealistel kannatanutel ja neil, kellel arstiabi hilines. Kassi hammastel leiduvad bakterid tekitavad haavas kiiresti leviva põletiku: mõne tunni möödudes haav tursub, hakkab punetama ja valutab. Immuunpuudulikkusega inimestel võivad kaasneda luu- ja liigesepõletikud.

Mida hammustuse järel teha?

Esmaabi andmisel on tähtis haav kohe puhastada. Vigastatud kehaosa vabastatakse riietest, haava pestakse puhta veega (võib kasutada seebivett) ning desinfitseeritakse vesinikperoksiidi kolmeprotsendilise lahuse või muu nõrga desinfektsioonivahendiga. '

Haav seotakse steriilse sidemega. Luude ja kõõluste vigastuse korral, millele viitab tugev valu, võimetus sõrmi liigutada vms, jäse lahastatakse. Arstiga tuleb nõu pidada teetanuse ja marutõvevastase vaktsineerimise vajalikkuse üle. Metslooma (ka orava või muu väikelooma) käest hammustada saanud inimene on vaja otsekohe toimetada haiglasse.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.