Uni ei ole pelgalt üks ööpäeva osa – selle kvaliteeti muutes saab parandada inimese üldist tervist. Korraliku ööune nimel tuleks aga vaeva näha hoopis päeval.

«Jälgige oma uneaega,» pani inimestele südamele kopsuarst-unearst Erve Sõõru. Tema sõnul kasutatakse aina enam aktiivsusmonitore, et oma päevastest tegemistest ja ööunest paremini aru saada. «Leitakse üllatusi, mille peale ei ole varem tuldud, ja nende lahendamisega saadakse ise hakkama,» kirjeldas ta lihtsamaid juhtumeid.

Hea une tarbeks soovitas unearst pöörata tähelepanu ka sellele, mida päeva jooksul süüakse ja juuakse, ning kindlasti tuleks leida aega lõõgastumiseks ja mõelda oma magamise keskkonnale. «Soovitan liikuda enam värskes õhus, mitte üle töötada, olla lugupidavam ja mõistvam nii enda kui teiste suhtes, hoida kehakaal normis ja ülekaaluga süsteemsemalt tegeleda,» rääkis ta.

Unearsti sõnul ei maksa magada päeval üle poole tunni. Küll aga tuleks lisada oma igapäevaellu teadlikult inimestega otse suhtlemist. «Tegelege teadlikult oma muredega ja aidake ka kaasinimesi, kui nad abi vajavad,» selgitas tohter.

Unenõustaja ja -tehnik Kene Vernik tõi välja, et nädalavahetusel ei tohiks magada enam kui tund või poolteist tavapärasest kauem, sest muidu läheb unerütm paigast ära. Vernik rõhutas, et magada tuleks täiesti pimedas ruumis. Samas on päevasel ajal tegutsedes oluline just päevavalgusega kokku puutuda, sest see hoiab inimese erksana.

Vernik ei soovita kasutada une mõõtmiseks nutitelefoni rakendusi. Näiteks ei suuda äpid tema sõnul adekvaatselt mõõta sügavat und. Ka ei soovita ta telefonil sooja valgusega filtrit kohe pärast kell viis lõppevat tööpäeva sisse lülitada. «Sel ajal võiks olla veel ärgas, teha sporti või mängida lastega,» lausus unenõustaja ja -tehnik.

Sõõru ei eita, et unele tuleb kasuks, kui lükata mõni tegevus homse varna. Tema hinnangul on heaks uneks on vajalik tasakaal mitmel tasandil ja see on pikaaegne töö iseendaga. «Seda kõike on lihtne öelda, kuid tavaelus vajavad inimesed enda kõrvale spetsialisti, kes aitab samm sammu haaval raskest olukorrast välja tulla,» rääkis ta.

Kopsuarstina töötava Sõõru üks huvisid on olnud uneaegsete hingamishäirete käsitlus. «Viimasel ajal on unehäiretest enam kõneldud, seetõttu osatakse paremini üles leida raskemate terviseprobleemidega haigeid,» lisas ta.

Sõõru sõnul pöörduvadki tema vastuvõtule peamiselt inimesed, kes pole oma unega rahul või kelle voodikaaslased nurisevad norskamise pärast. Ka mõni mootorsõidukijuht on hämmingus uneuuringule suunamise pärast. «Kunagi oli inimestele samuti üllatuseks, et kõrget vererõhku soovitatakse ravida. Tänapäeval aga juba tuntakse sellega kaasnevaid terviseriske,» rääkis ta. Sagedamini pöörduvad unearsti vastuvõtule mehed alates 30. eluaastast ja naised alates 40. eluaastast. Vahel suunatakse sinna ka lapsi.

«Kuid tuleb ette olukordi, kus vastuvõtule saabunu ise ei kaeba midagi ja selgub, et probleem on hoopis voodikaaslasel. Või suunatakse mootorsõidukijuht tervisetõendi väljastamisel selgunud uneapnoe kahtluse tõttu uuringutele,» rääkis Sõõru.

Päevast liigunisust on unearsti sõnul keeruline hinnata, sest sageli on inimesed oma tervisega harjunud ega oska paremat tahtagi. Samas võivad unevõlal olla kaugeleulatuvad tagajärjed, mis selguvad alles aastaid hiljem. «Ajapikku ja salakavalalt hakkavad võimed langema,» tõi Vernik välja.

Järjest enam esineb Sõõru sõnul ka ärevus- ja meeleoluhäireid. «Mis iganes nende põhjuseks ka on, need mõjutavad une kvaliteeti,» lisas ta.

Vahel arvatakse, et teise inimesega koos magades muutub une kvaliteet. «Tegelikult ei ole unehäire all kannataval inimesel vahet, magab ta üksi või kellegagi koos. Kui uni ei tule, siis ta ei tule,» selgitas Sõõru. Ta toonitas, et öösel järjepanu kadunud uni või korduvalt tualetis käimine pole normaalne. «Kui hommikul ärgates on väljapuhkamatuse tunne ja väsinud olek, on see halvasti magatud une märk.»

Näiteks norskaja võib oma uneaegse häälitsuse ja rabelemisega segada kõrvalmagaja und, pannes ta muretsema norskaja hingamispauside pärast. Eestis tehtud uuringu järgi magab uneapnoe korral norskamise tõttu eraldi tubades vähemalt 37 protsenti voodikaaslastest.

«Kooselus sooviksid inimesed ikka ühes voodis magada, oluline on siinjuures ka hoidmine ja hoitus, mis mõjuvad unele hästi,» selgitas unearst, lisades, et kui ise ei suuda olukorda lahendada, soovitab ta nõu pidada perearstiga või pöörduda unespetsialisti vastuvõtule.

Unehäirete ravis keskendutakse Sõõru sõnul eelkõige põhjuslike tegurite kõrvaldamisele. Ravi sõltub unehäire tüübist ja raskusastmest. Osa neist häiretest eeldab eluaegset ravi.

Vernik tõi näiteks, et unetuse häirega inimest hoitakse ravi alguses voodis väga vähe, mõnikord vaid viis-kuus tundi. Kindlasti mitte 11 tundi, sest selle aja jooksul võivad unetuse häire korral tekkida ärevus või muud probleemid.