Kui väljaheites esineb sageli veritsust, on mõistlik pöörduda kaebustega arsti poole ja teha peitevere test, et välistada jämesoolevähi risk, rääkis Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva haigla sügiskonverentsil.

Päevas võib kuni 100 ml verd seedetraktist soolde erituda, ilma et seda silmaga näeks, vahendab Terviseuudiste portaal. Normaalne füsioloogiline veritsus seedetraktist on 1,5 ml päevas. Meestel on füsioloogiliselt verd sooles enam, kuna neil on kõrgem hemoglobiin ja kiirem sooletransiitide aeg.

Peitvere test põhineb sellel, et kasvajaline kude veritseb enam kui normaalne limaskest. Uuringutes seatakse peitvere testi piir selliseks, et see jätaks füsioloogilise veritsuse märkamata ja tuvastaks haiguslikust koest põhjustatud suuremat veritsust.

Arvestuslikult oleks võimalik korduvate peitevere testidega tuvastada õigeaegselt kuni 90 protsenti jämesoole kasvajatest. Seda tõestab USA statistika, kus on viimase kümne aastaga jämesoolevähki haigestumus ja suremus kolmandiku vähenenud. Samas suureneb jämesoolevähi esinemissagedus sealgi just alla 50aastastel inimestel ja seega tuleks kindlasti ka neil kaebuste korral arsti poole pöörduda.

Jämesoolevähi riski suurendavad ülekaal, liigne alkoholi tarvitamine, vähene füüsiline koormus, punase liha liigtarvitamine (enam kui 500 g nädalas), liigne soola tarvitamine, suitsetamine. Ka mõne haiguse puhul on soolevähi risk kõrge – näiteks põletikuline soolehaigus.

Samas on vähiriski vähendavaid faktoreid, nagu piisavalt kiudainerikas toit (25 g päevas), köögiviljade söömine, füüsiline aktiivsus ja viimaste uuringute järgi ka kohvijoomine. Kuni 35 protsendil juhtudest on tegemist päriliku eelsoodumusega ja viiel protsendil perekondlike vähivormidega. Siis tekib vähk tavalisest tunduvalt varem. Seega tasub minna arsti juurde nõu pidama, kui lähisugulasel on soolevähk diagnoositud alla 50 aasta vanusena.