Aasta kolmandal nädalal (15-21.01.2018) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3825 haigestunut, neist 43 protsenti olid lapsed. Kui arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 22 protsenti, siis grippi haigestunute osa nende hulgas kolmekordistus.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on tõusnud muude viiruste seas nüüdseks 59 protsendini. RS-viiruseid on ringlevate viiruste hulgas veidi üle 24 protsendi.
Muutused on toimunud ka ringlevate gripiviiruste hulgas, kus seni domineerinud B gripiviiruse osakaal on hakanud pisut langema ja A gripiviiruse osakaal tõusma. Kuna A-gripiviirus on suurema levikupotentsiaaliga, võib oodata lähinädalatel haigestumiste olulist kasvu.
Hetkel domineerivad Eestis üheaegselt kolm gripi viirust: B gripiviirus, A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ning A gripiviirus alatüüp H3N2.
Laboratoorse kinnituse said 128 gripiviirust, neist 52 olid A- ja 76 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti neli A-gripiviirust, nendest kaks osutusid A gripiviiruse alatüübiks A(H1N1)pdm09 ning kaks olid A gripiviiruse alatüübid A(H3N2). Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 311 korral, neist 92 korral on olnud tegu A- ja 219 korral B-gripi juhuga.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Põlva-, Tartu-, Lääne- ja Virumaal ning Tallinnas. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks.
Rasked gripijuhud
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 83 patsienti, neist üle 60 protsendi on olnud vanemaealised ja tööealised inimesed. Vanusrühmas 0 -4 eluaastat on haiglaravi vajanuid 19 ehk 22,9 protsenti, 14 ehk 16,9% on vanusrühmas 5-14.
Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kokku 6 inimest vanuses 47 – 82 eluaastat, neist viis inimest kuulusid riskirühmadesse. Kolm vanemaealist patsienti on raskete kaasuvate haiguste tõttu surnud, ükski ei olnud vaktsineeritud.
Väldi haigestumist ja haiguse levitamisest
Terviseamet tuletab meelde, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on gripihooajal väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised.
Kõige tõhusam viis gripist hoidumiseks on õigeaegne vaktsineerimine. Kui sa ei ole vaktsineeritud, siis järgi lihtsaid reegleid:
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Püstijalu grippi põdev inimene võib levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. Seepärast soovitame gripileviku kõrgajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Kui oled haigestunud, võta ravisoovituste saamiseks ühendust oma perearstiga või küsi abi perearsti nõuandetelefonilt 1220.
