7. nädala ülevaade hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestumise kohta

kolmapäev, 21 veebruar
Autor: Terviseamet

Eelmisel, aasta 7. nädalal (12.-18.02.18) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 6910 inimest, neist veidi üle 45 protsendi olid lapsed. Haigestunute arv kasvas nädal varasemaga võrreldes 19 protsenti.  

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 525,2.  Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Läänemaal,  ja Viljandimaal.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on endiselt gripiviirused. Nende osakaal muude viiruste seas 72 protsenti. Muudel juhtudel oli haigestumine seotud valdavalt RS-viirusega.

Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 443 gripiviirust, neist 113 olid A- ja 330 B-gripiviirused. Haigestumisi põhjustavad üheaegselt kolm erinevat gripiviiruse tüüpi – kaks A ja üks B-gripi viirus. Kõik ringluses olevad gripiviiruse tüved vastavad hästi sel aastal kasutusel olnud ja oleva tetra e nelik-vaktsiinile.

Raskekujulised gripijuhud

Gripihooaja algusest on vajanud haiglaravi 447 patsienti, neist 64 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed. 

Intensiivravi on vajanud 72 inimest vanuses 45 – 92 eluaastat, neist üks inimene oli eelnevalt terve, kolme inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puuduvad, ülejäänud ehk 94,4 protsenti intensiivravi vajanutest kuulusid  riskirühmadesse.

Sel hooajal on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 21 inimest vanuses 60 – 89 eluaastat. Kõik kuulusid  riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla,  Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Hoidu gripist

Gripihooajaks loetakse perioodi oktoobrist aprilli lõpuni. Õige aeg gripivastase kaitse saamiseks on sügisel, enne viiruste ringlusesse jõudmist. Vajadusel võib end vaktsineerida ka praegu, aga kuna hetkel hinnatakse gripilevikut laialdaseks, siis võib juhtuda, et kohtute gripiviirusega enne vaktsiini toimima hakkamist. Gripivastane kaitse kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.

Hetkel soovitame lähtuda neljast lihtsast reeglist:

  • Pese tihti käsi
  • Aevastades kata suu
  • Hoia haigega vahet
  • Haigestudes püsi kodus

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.