9. nädal: Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise ülevaade

kolmapäev, 07 märts
Autor: Terviseamet

9. nädalal (26.02.- 4.03.2018) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7493 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed. Nädalaga on gripist tingitud tüsistuste tõttu lahkunud veel 11 inimest.

Üldine haigestumuse kasvas eelneva nädalaga võrreldes 13 protsenti. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 569.  Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Läänemaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Rapla-,  Viljandi- ja Tartumaal.

Laboratoorse kinnituse said möödunud nädalal 523 gripiviirust, neist 179 olid A- ja 344 B- gripiviirused. Ringluses on üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. Domineerivaks on hooajal kujunenud B-gripiviirus.  

Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Hetke situatsiooni arvestades võime kinnitada, et grippi haigestumiste kõrghooaeg on käes.

Rasked gripijuhud

Hooaja algusest ehk alates oktoobrist on gripi tõttu haiglaravi vajanud 730 patsienti, neist 68 protsenti on olnud tööealised ja üle 65-aastased inimesed.

Intensiivravi on vajanud 105 inimest vanuses 45 – 92 eluaastat, kellest  99 kuulusid  riskirühmadesse. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve, viie inimese kohta andmed kaasuvate haiguste kohta puudusid, neist kaks inimest saabusid haiglasse juba üliraskes seisundis. 

Veebruari lõpu seisuga on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 34 inimest vanuses 53 – 98 eluaastat, neist 31 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid  riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.

Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna haigused.

10  inimese puhul võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides.  11 inimest toodi haiglasse hooldekodudest, neist 7 surid.

Andmed intensiivravile sattunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla,  Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.

Kaitse ennast

Grippi haigestumise vältimiseks on hetkel mõistlik hoiduda rahvarikastest kogunemistest. Kui oled haige, siis püsi kodus, nii hoiad ära viiruste edasikandumise. Tervetel tuleks haigetega vahet hoida, vahe peaks olema vähemalt meeter. Aevastades ja köhides katke suu kas paberräti või selle puudumisel varrukaga. Ja peske käsi. Saastunud kätega hoiduge näopiirkonna puudutamisest.

Grippi haigestumise parim ennetus viis on õigeaegne vaktsineerimine. Õige aeg vaktsineerimiseks on sügis, enne gripiviiruste ringlusesse jõudmist, sest vaktsineerimisjärgne immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.