Selle aasta 1. juulist tohib hambaravis elavhõbeda sisaldusega amalgaamist hambaplomme kasutada alla 15-aastaste laste, rasedate ja rinnaga toitvate naiste puhul ainult sellisel juhul, kui hambaarst peab seda patsiendi meditsiiniliste erivajaduste tõttu hädavajalikuks.

Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna juhataja Tagne Ratassepa sõnul oleks patsientidel juba praegu mõistlik hammaste parandamisel elavhõbedavabu plomme küsida. „Kui teie arst soovib paigaldada nii-öelda hõbe- või tinaplommi, küsige kindlasti tema käest põhjendust,“ ütles Tagne Ratassepp. Need, kellele juba on elavhõbedat sisaldavad hambaplommid kunagi paigaldatud, olemasolevaid plomme ilma mõjuva põhjuseta uute vastu vahetama ei peaks. „Hambaplommi tasub uuendada siis, kui selleks reaalne vajadus tekib. Lähtuda tuleb põhimõttest, et uue hambaplommi paigaldamisel tasub alati eelistada amalgaamivaba toodet.“

Alates 1. jaanuarist 2019 võib vastavalt Euroopa Liidu määrusele 2017/852 amalgaami kasutada ainult valmis doseeritud kapseldatud kujul ning amalgaami käitlevate arstide kabinet peab olema varustatud amalgaamiosakesi koguva amalgaamiseparaatoriga. Amalgaami käitlemiseks peetakse muuhulgas ka elavhõdedat sisaldava hambaplommi või sellist hambaplommi sisaldava hamba eemaldamist. 

Elavhõbe on mürgine aine, mida võib leida metüülelavhõbeda kujul kalades, mereandides, ökosüsteemides ja eluslooduses ning mis kujutab ohtu inimeste ja loomade tervisele. Elavhõbe võib organismi sattuda kas metallilise või vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna,  mis on organismi jaoks kõige ohtlikum.

Amalgaami kasutamine on üks Euroopa Liidu meetmetest keskkonna ja inimeste tervise hoidmisel. 2017. aasta lõpuks tekitati Euroopa Liidus üle 6 000 tonni vedelaid elavhõbedajäätmeid, elavhõbeda kasutamine hambaamalgaamis on elavhõbeda ulatuslikem kasutusviis Euroopa Liidus ja kujutab endast märkimisväärset saasteallikat.