Suvised traumad: kukutakse kõikvõimalikes olukordades

reede, 06 juuli
Autor: Terviseuudised

Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO juht Vassili Novaki kinnitusel on suvel palju rohkem kukkumisi kui talvel libedusega. Tema sõnul on inimesed suviti hooletud sportimisel ja muretud aiatöödel.

Kohtusime doktor Vassili Novakiga juuli alguses ühel vihmasel argipäeval tema töökabinetis regionaalhaigla EMO ruumides. Tal oli lõppenud just lõppenud töövahetus ja seetõttu loetles ta sissejuhatuseks põhjuseid, miks inimesed nende poole pöördusid. Enamasti kordus sõna "kukkumine", väga erinevates versioonides ja olukordades. 

„Arvatakse jah, et kui on libe, on meil rohkem tööd, tegelikult on vastupidi,“ rääkis Novak. „Inimesed tegelevad spordiga, remondivad kodu, teevad töid aiamaal ja traumasid juhtub rohkem. Just väiksemaid traumasid.“ Tema sõnul prevaleeruvad ikkagi kukkumised: inimesed astuvad valesti, löövad end kuhugi vastu ära. Umbes 10% ulatuses on haavasid, kas klaasikildudega või kasvõi blenderiga sööki tehes. „Inimesed ei leia mujalt abi, kuna järjekorrad mujale on pikad ja perearstid suviti ka puhkavad,“ jätkas Novak. „Siin me olemegi siis selliste juhtumitega.“ Kukkumiste ja olmetraumadega pole midagi suurt ka ette võtta, lihtsalt tuleb olla tähelepanelik. Kus saab tema sõnul midagi ette võtta, on töötraumad, ja selles osas on viimasel ajal paranemist näha, kuna rohkem kasutatakse kaitsevahendeid. Sama kehtib ka sportimise kohta, on rohkem hakatud kaitsevahendeid kasutama.

Novaku sõnul paljud aiatööriistad, nagu muruniitjad ja trimmerid, on inimeste poolt ringi tehtud, iseparandatud ja nii juhtuvad vigastused. „Vahepeal oli väga palju vigastatud sõrmi ja varbaid, aga ohutusreegleid tuleb siiski täita,“ rõhutas ta.

Kokkuvõttes on EMOsse jõudnud traumadest enamus kukkumisi, siis sportimised, töötraumad ja olmetraumad. Kui on ilm ilus, siis paljud võtavad ette igasuguseid aktiivseid tegevusi ja traumad hakkavad tulema.

Lisaks paneb Novak südamele, et inimesed praegusel ajal saagikoristuse eesmärgil puu otsa ei roniks. Kirsid ja murelid on valmis. „See nädal on tulnud mitu inimest, eriti eakat, kes on kukkunud puu otsa ronimisel – nad ei saa vaadata, kuidas linnud kirsse söövad, ja asuvad tegutsema, kuid kukuvad,“ rääkis ta. Vanade inimeste kukkumised on eriti ohtlikud, kuna näiteks reieluukaelamurd on tihti surmamats: ilma lõikuseta inimesed enam liikuma ei saa ja jäävad lebama, kuni lahkuvad siit ilmast.

Ta rõhutas, et ka suviti istub EMO ooteruumis üsnagi palju neid, kes ei peaks seal ootama. Kuid nad ootavad, tema enda viimase valve ajal oli aeg tema vastuvõtuni isegi 4 tundi. „Muidugi on inimesed selleks ajaks väga väsinud ja pahurad,“ nentis Novak. Meie naaberriikides on tema kinnitusel suvel EMO ooteaeg isegi 7 tundi, näiteks Rootsis.

„Samas on mõistetav, et suviti puhkavad ka perearstid ja teised arstid ja seega antakse soovitusi pööduda EMOsse. See on pigem tervishoiukorralduse probleem, aga inimesed peavad siin tõesti pikalt ootama,“ lisas ta.

Millised on põhitõed vigastuse korral?

Novaku sõnul on olemas nn R.I.C.E printsiip. Esiteks vigastatud jäse tuleb tõsta kõrgemale, et oleks vähem turset ja valu. Edasi on vaja pakkuda haigele kohale külma, jahutust. „Mitte mingil juhul viinakompresse või soojavanne,“ rääkis ta. „Siis tuleb jäse immobiliseerida. Käsi või õlg hoida füsioloogilises asendis, fikseerida toetava sidemega üle kaela.“ Sama käib jala kohta, sellele tuleb asetada fikseeriv side ja seda vähem koormata. Novaki sõnul tuleb võtta ka valuvaigisteid, mis võtavad valu ja leevendavad ka põletikku, mis trauma puhul tekib.

Lahtise haava puhul rõhutab Novak, et värske haav tuleb töödelda, kui see on pisike, sulgeda plaastri ja sidemega ja hoida haav puhas. Kui on ikkagi sügavam haav, kus servad on irvakil, siis tuleb tulla EMOsse või perearsti juurde. Selline haav võib vajada õmblemist. Maal võivad perearstid ka pisikirurgiat teha, ehkki üldiselt perearstikeskused pole selliseks tööks disainitud. Samas ei pea keset ööd tormama abi järele, kuna veri normaalselt hüübib 6-8 minutiga, kui inimene verevedeldajat ei võta. „99% pindmistel haavadel verejooks katkeb,“ rääkis Novak. „Naha all ei ole sellist tsooni, mille kaudu inimene nii palju verd kaotaks, et see oleks eluohtlik.“

Linnas on Novaki sõnul ikkagi inimeste esimene mõte pöörduda EMOsse, kuna perearstidele ei pääse sellise asjaga kiirelt löögile. Sügavamate vigastuste korral võivad tekkida ka sügavad haavad ja verejooksud, arterid võivad olla vigastatud – siis tavaliselt kutstakse kiirabi, isepöördumiseks pole aegagi.

Mida soovitada põletushaavade korral?

See teema on Novaki sõnul tõsine probleem. Esimene asi tuleb koht külma veel alla panna, ja ikka mitukümmend minutit, kuna koed on saanud termilise kahjustuse ja soojus, mis kudedele mõjutab, tuleb maha saada. Külm vesi peaks olema voolav. Haav tuleb korralikult siduda. Pindmise kahjustuse korral saab kasutada tavalist aseptikut, kuid sügav haav vajab kirurgi tähelepanu. Omamoodi aitab haava tõsidusest aru saada valutunne: kui see on olemas, siis on närvid säilinud ja haav on pindmine. Sügava põletuse korral on närvid kahjustatud ja valu ei olegi tunda. Novaki sõnul sõltub ka põletuse suurusest ja asukohast: näo- ja kaelapiirkonna põletus vajab hoolikat tähelepanu, kuna hiljem ei pruugi näiteks enam armide tõttu silm sulguda jne. Probleem on ka alkoholijoobes inimestega, kes ei tunne kohe valu või ei ole talle abiandjaid ja nad jõuavad arsti juurde juba käest lastud haavaga.

Perearsti nõuandetelefon

  • Alates 01.06.2022 ei väljastata Perearsti Nõuandetelefoni vahendusel koroonatestimisele saatekirju, saatekirja vajaduse otsustab perearst!
  • Lühinumber 1220 või +372 634 6630 (Eestist ja ka välismaalt)
  • Anonüümne nõuande teenus töötab ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel
  • Isikustatud nõuande teenus töötab E-R 8.00 - 22.00 ning nädalavahetustel ööpäevaringselt. 
  • Hädavajadusel pikendavad perearsti nõuandetelefoni arstid ravimiretsepte reede õhtuti ajavahemikus 17:00-22:00 ning nädalavahetuseti ja riigipühadel 8.00-22.00. Ei pikendata psühhotroopseid, narkootilisi ravimeid või kangetoimelisi valuvaigisteid. Retsepti pikendamise lõpliku otsuse teeb arst.