Terviseameti andmetel pöördus eelmisel, aasta 45. nädalal (5.- 11.11. 2018) ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 3019 inimest, neist veidi üle poole olid lapsed.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumuse intensiivsus ei ületanud hooajale iseloomulikke näitajaid. Haigestumine püsib stabiilsena, haigestumuse intensiivsus on madal.  

Etioloogilise struktuuri arvestuse järgi oli 75 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga mikroorganismid. 

Peamisteks haigestumiste põhjustajateks olid rinoviirused (26%) paragripi- ja adenoviirused (vastavalt 18 ja 13%). Ühtegi gripiviirust laboratoorselt ei kinnitatud.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 229,5  Nakatunute arvu osas maakondade lõikes suuri erinevusi ei ole.

Haigestumine Euroopa regioonis 

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni  kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata veel üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal.

Seda, millised gripiviirused võiks hakata käesoleval hooajal domineerima, veel öelda ei saa, kuna kinnitatud viiruste arv ei ole prognooside tegemiseks piisav.