Terviseamet tuletab meelde, et sügelistesse haigestumine ei pruugi sõltuda nakatunu isikliku hügieeni tasemest ning et haiguse parimaks tõrjemeetmeks on nakatunud isikute ravimine.
Sügelislesta põhjustatud nakkushaigus levib peamiselt nahakontakti kaudu haigestunult inimeselt tervele. Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo peaspetsialist Kai Raska sõnul tõmbavad sügelislesta ligi nii soe keskkond kui kehalõhnad ning haigestumiseks piisab mõnikord vaid käehoidmisest või kokkupuutest saastunud voodiriiete ja esemetega. „Sügelislest võib inimeseta säilida kuni kaks päeva, seega tuleks sügeliste avastamisel puhastada nii haigestunu riided kui voodipesu. Samuti peaks inimene esimesel võimalusel alustama haiguse raviga, sest ravist paremat viisi sügelislesta leviku takistamiseks pole,“ ütles Raska.
Lööve ilmneb tavaliselt sümmeetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate vistriku- või putukahammustuse laadsete kühmukestena tüüpiliselt kas randmete piirkonnas, sõrmede vahel või küünarnukkidel. Teised tavalised kohad on kaenlaalused, tuharad, kõht, reied, tallaalused ning rindadealused voldid. Lööve võib levida ka jäsemetele ja kehale, näo või pea piirkonnas esineb sügelisi harva. Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud.
Enamikel juhtudel saab sügelisi diagnoosida tüüpiliste nahalöövete ja kaebuste järgi.
Sügeliste ravi tuleb alustada hiljemalt kolme päeva jooksul pärast diagnoosimist, sügelislesta-vastased ravimid on apteekides saadaval käsimüügiravimina.
Sügelistest ja sügeliste ravist saad põhjalikumalt lugeda terviseameti kodulehelt http://www.terviseamet.ee/index.php?id=1216