Aasta esimesel nädalal (31.12.2018 - 06.01.2019) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3269 inimest, neist 43,5 protsenti olid lapsed. Haigestunute kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 30 protsenti, grippi haigestunute arv kasvas 7% .
Suhteliselt väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu ja laste madalamat osakaalu haigestunute seas võib seostada pühade ning koolivaheajaga – laste kui potentsiaalsete viiruselevitajate kodus püsimine piiras ka viiruse levikut.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 247,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Järvamaal ja Tallinnas.
Grippi haigestumine ei jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on endiselt tõusutrendil.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 72,5 protsendini.
Laboratoorselt kinnitati 261-A ja 6 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 16 A-gripiviirust, neist 14 olid A-gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09 ning kaks A-gripiviiruse alatüüp (H3). Hetkel domineerib Eestis A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09, mis on ringluses alates 2009. aastast.
Kokku hooaja algusest hospitaliseeriti 236 patsienti, neist üle 69,5 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Terviseametile laekunute andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 10 inimest vanuses 34. – 64 eluaastat, neist kõik kuulusid riskirühmadesse.
Kuidas gripi korral käituda?
Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Igal juhul tasub haigestumisel järgida allolevaid juhiseid:
Lapse seisund on raske:
• lapsel on hingamisraskused
• lapse nahk on sinakas või hall
• laps ei joo piisavalt
• laps oksendab tugevalt või sageli
• laps ei ärka ega reageeri millelegi
• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada
• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas
Täiskasvanu seisund on raske:
• tal on hingamisraskused
• tal on valu või raskustunne rinnus
• tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek
• tal esineb tugev ja pidev oksendamine
• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas
Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.
Seepärast soovitame gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või noh korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.
Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.