Aasta esimesel nädalal (31.12.2018  - 06.01.2019) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3269 inimest, neist 43,5 protsenti olid lapsed. Haigestunute kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 30 protsenti, grippi haigestunute arv kasvas 7% .

Suhteliselt väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu ja laste madalamat osakaalu haigestunute seas võib seostada pühade ning koolivaheajaga – laste kui potentsiaalsete viiruselevitajate kodus püsimine piiras ka viiruse levikut.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 247,8.   Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Ida-Virumaal, Järvamaal ja Tallinnas. 

Grippi haigestumine  ei jõudnud veel kõrgehooajani, haigestumine on endiselt tõusutrendil.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 72,5  protsendini.

Laboratoorselt kinnitati 261-A ja 6 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 16 A-gripiviirust,  neist 14 olid A-gripiviiruse alatüübid  A(H1N1)pdm09 ning kaks A-gripiviiruse alatüüp (H3).  Hetkel domineerib Eestis A-gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09, mis on ringluses alates 2009. aastast.

Kokku  hooaja algusest hospitaliseeriti 236 patsienti, neist üle 69,5 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Terviseametile laekunute andmetel  on gripi tõttu intensiivravi vajanud 10 inimest vanuses 34.  – 64 eluaastat, neist kõik  kuulusid  riskirühmadesse.

Kuidas gripi korral käituda?

Paljudel juhtudel põetakse gripp läbi väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Igal juhul tasub haigestumisel järgida allolevaid juhiseid:

• Kui sümptomid on kerged ja te ei kuulu riskirühma, ei vaja te ilmtingimata arsti diagnoosi ega ravi. Sellisel juhul püsige kodus ja vältige  kontakte lähedastega temperatuuri normaliseerumise ja sümptomite kadumiseni.
• Informeerige oma perearsti haigestumisest talle helistades. Teavitage teda ka oma seisundi halvenemisest.
• Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on tähtsad. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Tavaliselt võtab paranemine aega nädala.
• Ärge mingil juhul minge haigena tööle või kooli.
• Informeerige haigestumisest oma lähedasi – eriti siis, kui elad üksi. Paluge, et ta võimalusel sulle aeg-ajalt helistaks ja uuriks, kuidas sul läheb.
• Raskele seisundile viitavate tunnuste ilmnemisel konsulteerige viivitamatult perearstiga. Kui temaga ei õnnestu kontakteeruda, helistage perearsti nõuandetelefonile 1220 või kiirabi kutsumiseks telefonil 112.

Lapse seisund on raske:

• lapsel on hingamisraskused

• lapse nahk on sinakas või hall

• laps ei joo piisavalt

• laps oksendab tugevalt või sageli

• laps ei ärka ega reageeri millelegi

• laps on kogu aeg nutune või ärritunud ja teda ei õnnestu rahustada

• lapse gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

 

Täiskasvanu seisund on raske:

• tal on hingamisraskused

• tal on valu või raskustunne rinnus

• tal on tekkinud äkiline peauimasus (pearinglus) ja segane olek

• tal esineb tugev ja pidev oksendamine

• gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas

Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitame gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või noh korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi ega peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.