Aasta neljandal nädalal ehk perioodil 21.-27.01.2019 pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4552 haigestunut, neist 47,3 protsenti olid lapsed.
Eelmise nädalaga võrreldes kasvas arstide poole pöördunute üldarv nädalaga nelja ning grippi haigestunute 46 protsendi võrra.
Grippi haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil. Haigestumuse intensiivsust saab veel hinnata madalaks kuid gripilevikut laialdaseks.
Haigestumine kasvab kõikides vanuserühmades. Enim haigestusid koolilapsed, kelle hulgas oli haigestunute juurdekasv 45 protsenti, ja tööealised inimesed vanused 20-64.
Grippi haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Järvamaal, Lääne- ja Ida-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal.
Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu 80-protsendilise osakaaluga gripiviirused, võrreldes eelmise nädalaga pole gripiviiruste osakaal kasvanud.
Kinnituse said 373 gripiviirust, neist 371 olid A- ja 2 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 24 A-gripiviirust, nendest 23 olid A gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09 ning 1 A gripiviiruse alatüüp A(H3N2).
Raskekujuline gripp
E-Tervise SA täpsustanute andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 558 patsienti, kellest 34,1 protsenti moodustasid kuni 4-aastased ja 20,8 protsenti kuni 9-aastased lapsed. 6,1% haiglaravi vajanutest olid vanuserühmas 15-19 eluaastat. Tööealiste vanuserühmas(vanus 20-64) on siiani haiglaravi vajanud 84 inimest, mis osakaaluna moodustab 15,1 protsenti. Vanemaealiste osakaal haiglaravi seas ulatub 24 protsendini.
Haiglaravi vajanute hulgas jätkab tõusu vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva ja Viljandi haiglate poolt edastatud andmetel.
Alates detsembrist viibis seitsmes haiglas intensiivravil kokku 26 inimest vanuses 3–81 eluaastat, neist 14 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kümme intensiivravi vajanut olid vanuses 20-64, samuti vajasid intensiivravi kaks kolmeaastast last. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kuid kaks neist, lapsed vanuses 3a. kuulusid riskirühmasse vanuse tõttu. Ülejäänud intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Alates detsembrist suri vaatamata kõikidele rakendatud ravimimeetmetele gripi tõttu kaheksa inimest vanuses 35 – 81 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse – kahel lahkunul oli raske krooniline haigus, kuue inimese puhul oli mõjutajaks nii rasked kroonilised haigused kui kõrge vanus. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Terviseamet soovitab grippi haigestumise vältimiseks regulaarselt käsi pesta, haigestunud peaksid tüsistuste ja haiguse leviku vältimiseks kodus püsima.
