Eelmisel nädala (4.02-10-02) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5978 inimest, neist 44,7% protsendi olid lapsed. Võrreldes eelnenud nädalaga arstide poole pöördunute arv oluliselt ei muutunud.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 453,2.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus  Hiiumaal, Ida-Virumaal, Järvamaal, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal  ja Viljandimaal.

Vanemaealiste inimeste hulgas kasvas haigestumine 37,5 protsenti, väike tõus oli ka alla neljaaastaste väikelaste seas. Teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes eelnenud nädalaga võrreldes 82 protsendilt  73,7 protsendilie samas hakkas kasvama muude viirustega seotud haigestumiste arv. Etioloogiline pilt hakkas muutuma mitmekesisemaks.

Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega (13%), millesse sagedamini nakatuvad alla kaheaastased lapsed. RS-viiruse sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.

Võttes arvesse sentinel-seire andmed ja etioloogilise pildi muutused võis eeldada, et  haigestumine  näitab stabiliseerumise märke, kuid püsib suhteliselt kõrgemal tasemel.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel vajas gripi tõttu hooaja algusest haiglaravi 835 patsienti, neist 58,9 protsenti on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. Viimaste nädalate jooksul oli hospitaliseerimiste juurekasv seotud peamiselt vanemaealiste patsientide grippi haigestumistega.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Lõuna – Eesti haiglate edastatud andmetel.

Terviseametile laekunute andmetel  vajas gripi tõttu alates jaanuarist intensiivravi 56 inimest vanuses 3 – 95 eluaastat, neist 35 olid vanemad kui 65 eluaastat. Kolme inimese kohta puudusid kaasuvate haiguste kohta andmed, kaks kolmeaastast last kuulusid riskirühmasse vanuse tõttu. Ülejäänud intensiivravisse sattunutest kuulusid riskirühmadesse nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu. Seitse patsienti olid hooldekodust.  

Haigestumine Euroopas (seisuga 08.02.2019)

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks viies riigis: Ungaris, Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Kreekas.

Madalaks hinnatakse haigestumust Belgias, Taanis, Islandil, Rootsis, Iirimaal, Norras ja Ühendkuningriigis. Ülejäänud riigid hindasid gripi haigestumuse intensiivsust keskmiseks.

Domineerivaks gripiviiruseks on A gripiviirus (H1N1) pdm 2009.

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levib, juhib terviseamet elanike tähelepanu asjaolule, püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks. 

Seepärast soovitame tungivalt gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste (nagu köha, kurguvalu või nohu) korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi või peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel  tuleks jääda koju ning teavitada perearsti haigestumisest, vältida rahvarohkeid kohti ja hoida tervetega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu tasakuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.