Gripihooaja 11. nädalal ehk perioodil 11.-17. märts püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine stabiilsena, ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu  pöördus arstide poole 4099 haigestunut. Grippi haigestunute üldarv vähenes 20 protsenti.

45,6 protsenti arsti poole pöördunutest olid lapsed.

Kõikidest positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid enam kui poole gripiviirused, RS-viirusega  seotud haigestumiste arv kasvas nädalaga 30 protsenti.   Seoses RS-viiruse levikuga võib haigestumus gripilaadsetesse haigustesse säilida küllaltki kõrgel tasemel, eriti alla 2-aastaste laste seas.

Laboratoorse kinnituse said 163 gripiviirust, neist  155 olid A- ja 8 B-gripiviirused.

Kokku alatüpeeriti 5 A gripiviirust, neist 4 olid A gripiviiruse A(H1N1)pdm09A  ja üks A gripiviiruse alatüübid (H3).

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata madalaks ja geograafilist levikut endiselt laialdaseks.

Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Tallinna keskhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ning Lõuna-Eesti,  Narva, Pärnu, Rakvere ja Viljandi haiglate edastatud andmetel.

Terviseameti andmeil on sel hooajal vajanud gripi tõttu haiglaravi 1288 inimest. Hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas vaid enam kui 65-aastaste ja tööealiste (vanuses 20-64 eluaastat) vanusrühmades. Vanemaealiste ja tööealiste patsientide osakaal moodustab 50,2 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.

Alates jaanuarist on gripi tõttu intensiivravi vajanud 95 inimest vanuses 3–95 eluaastat.

Kolme inimese puhul puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu. Intensiivravi vajanute mediaanvanuseks on 68 aastat.