Vererõhuga seoses on ringlemas rida müüte, millel tõepõhja all ei ole. Perearst Diana Ingerainen lükkab müüdid ümber.
Eestis on üle 300 000 kõrgvererõhktõbe põdeva inimese. See diagnoos on pöördumatu ehk juba tekkinud haigust saab küll raviga kontrolli all hoida, aga lahti sellest enam ei saa. Kuivõrd kõrge vererõhk kasvatab hüppeliselt nii insuldi, infarkti kui ka teiste tõsiste haiguste riski, on mõistlik kõrgvererõhktõbe eluviisiga ennetada või vähemalt kaugemasse tulevikku edasi lükata.
•Kõrgvererõhktõbi on eakate haigus
Kõrgvererõhktõbe põeb iga neljas Eesti inimene ning nende hulgas on ka palju noori ja keskealisi inimesi. Sestap tasub aeg-ajalt vererõhku lasta kontrollida, sest osad inimesed elavad kõrgenenud vererõhuga enese teadmata ja panevad ennast ilma ravita suurde ohtu.
•Kõrget vererõhku põhjustab kohvi joomine
Kaks-kolm tassi kohvi päevas on tervele inimesele täiesti ohutu kogus. Iseasi kui haigus on juba tõsine, siis tasub kohvi tagasihoidlikumalt tarbida või sellest sootuks loobuda. Küll võiks kohvi asemele kirjutada alkoholi ja siis oleks ülaltoodud väide tõene, sest alkohol tõepoolest kergitab vererõhku ja pole seetõttu ohtlik pelgalt maksale, vaid ka südamele ja teistele organitele. Alkoholi ohupiiri ei määrata enesetunde järgi, vaid see on täpselt välja arvutatud. Naised ei tohi tarbida päevas üle kahe ühiku ja mehed üle nelja ühiku alkoholi, seejuures kehtib mõlemale reegel, et nädalas peab olema vähemalt kolm täiesti alkoholivaba päeva.
•Kõrge vererõhk on geneetiline ehk paratamatu
Iga inimene sünnib geneetilise pagasiga, milles leidub nii häid kui ka halbu kombinatsioone. Geneetiline eeldus ei tähenda paratamatut haigestumist, sest geenidest suurem roll on meie elustiilil, mille osaks on nii mitmekesine toit, regulaarne liikumine, kehakaalu kontrolli all hoidmine, piisav ööuni kui ka stressi kontrollimine. Viimasest räägitakse kõige vähem, aga tõsi on, et kehvapoolsed inimsuhted ja üksildus soosivad terviseriskide kasvamist ja selles ei saa halbu geene süüdistada.
•Kõrgvererõhktõbi on naiste haigus
Statistiliselt vastab küll tõele, et naiste seas on kõrgvererõhktõbi levinum, aga seda eelkõige põhjusel, et naiste keskmine eluiga on kõrgem. Tõenäosus haigestuda on meestel naistega sarnane.
•Alkohol ja vereõhurohud ei sobi kokku
Müüt, mille kohaselt ei tohi alkoholi tarvitanuna vererõhuravimeid võtta, võib teha tervisele suure karuteene. Alkohol tõstab vererõhku ja kui seejuures jätta ka rohud võtmata, võivad tekkida tõsised tüsistused. Loomulikult ei tohiks kõrgvererõhktõvega patsient üldse suures koguses alkoholi tarbida.
•Kõrge vererõhu ja suure kehakaaluga ei tohi trenni teha
Mõõdukas igapäevane liikumine alandab vererõhku. Iga inimene saab ja peab liikuma, isegi voodihaiged võimlevad. Loomulikult ei tohiks kõrgenenud vererõhuga teha tippsporti, aga see pole ka see, millest arstid räägivad, kui ütlevad, et trenni tuleb teha. Ujumine, kepikõnd, jalgrattasõit on kõik sobilikud nii neile, kel on kehakaal kõrge kui ka neile, kel on vererõhk kõrge. Mõõdupuuks trenni ajal on rääkimine ehk kui trenni ajal saab kaaslasega jutustada, pole koormus liiga suur.
•Kõrgenenud vererõhku saab alla ainult ravimitega
Kõiki arsti väljakirjutatud ravimeid peab tarvitama ettenähtult, aga see ei tähenda, et vererõhku saaks kontrollida üksnes ravimitega. Vererõhku aitavad kontrolli all hoida liikumine, kehakaalu langetamine, pikk ööuni, kaaliumi ja magneesiumi sisaldav toit, väiksem soolatarbimine, alkoholist loobumine.
•Kõrgvererõhktõbi tekib ootamatult
Infarkt või insult võivad olla ootamatud, aga kõrgvererõhutõbi tuleb hiilimisi aastate jooksul. Nii nagu ei lähe keegi üleöö paksuks, ei jää keegi üleöö kõrgvererõhktõppe. Inimesed, kellel on haigestumiseks suuremad eeldused (südamehaigused lähisugulastel, tõsine rasvumine) tuleb riskitegurid kaardistada ja nendega süsteemselt tööd teha, et haigust võimalikult kaugesse tulevikku lükata või sootuks ennetada.
