Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku arsti Ene Kivirüüdi sõnul saab kõrvavalu kergesti leevendada, kuid valutavaid kõrvu lambiga soojendada või sinna ravi eesmärgil taimi toppida ei tohiks, sest nii võib endale karuteene teha.

«Kuna praegu on gripiperiood, on paar tundi kestnud kõrvavalu tavaliselt viirusliku iseloomuga,» märkis Kivirüüt. Sel juhul soovitab ta võtta valuvaigistit ja võimalusel jääda koju. Kui valu päeva või paari jooksul üle ei lähe või kui inimesel tekib kahtlus, et ta on haigestunud grippi, tuleks ühendust võtta pereõe või -arstiga. «Palavikuhaige peaks kodus püsima, tal oleks vaja voodirežiimi, sooje jooke ja valu korral ka valuvaigistit,» rõhutas Kivirüüt.

Tohtri sõnul ei tohiks kõrvu mingil juhul lambiga soojendada. «Nõukogude ajal ei olnud meil tursealandajaid, mis oleksid nina limaskestad lahti teinud, mistõttu püüti abi saada teisiti, kuid lambiga soojendades võib saada veelgi suurema kõrvavalu,» ütles tohter. Ta selgitas, et kõik nina kõrvalkoobastes asuvad avavused lähevad soojaga paiste ja kinni. «Sekreet, mis keskkõrvaruumi ja ninaruumi vahele tekib, ei saa sealt enam välja ja seda tuleb soojaga veelgi juurde. See tekitab aga trumliõõnes kuulmekile venituse, mis põhjustab valu,» kirjeldas tohter. Hullematel juhtudel võib tema sõnul kuulmekilesse ka auk tekkida.

Kurdiks jääda ei ole Kivirüüdi sõnul sedasi siiski võimalik, sest sel teel tekkinud kuulmekile väiksemad vigastused paranevad ära. «Kui kõrv väga valutab ja kuulmekilesse auk tuleb, siis võib sellest vahel ka kasu olla, sest vedelik jookseb välja ja kõrvavalu on läinud,» lisas ta.

Selleks, et kõrvad nakkushaiguse põdemise ajal ei valutaks, tuleks arsti sõnul võtta valuvaigistit ja abi võib saada ka soojast sallist. Kindlasti tuleks kasutada apteegis müüdavaid nohu leevendavaid ja nina lahti tegevaid vahendeid, sest tavaliselt tekib kõrvavalu just nohu tõttu. Meeles tuleks pidada, et paratsetamool ja teised valuvaigistid on sageli ka palavikualandajad. Aineid, mis vaigistavad valu, võtavad palaviku alla ja teevad nina lahti, leidub ka apteegis müüdavates ravimteedes, mida soovitatakse viiruste korral.

«Ägeda nohu korral peaks kasutama nohutilkasid, milles on sees pseudoefedriin,» kõneles Kivirüüt, lisades, et see teeb nina ka päriselt lahti. «Sageli arvatakse küll, et piisab nina loputamisest meresoolaveega, kuid see ei vasta tõele,» ütles ta. Kasutamiseks sobivad ka apteegis müüdavad nohutabletid.

Kindlasti ei tohiks arsti sõnul ninna ega kõrva toppida küüslauku ega muid taimi või kõrvavalu korral midagi kõrva tilgutada, sest see võib valu veelgi suurendada. Siinkohal meenutas ta vanu aegu, kus kõrva tilgutati näiteks kampriõli või pandi sinna pelargooni lehti, sest arvati, et see taim võtab põletiku ära. «Mõnikord oli vaja kõvasti vaeva näha, et need asjad sealt kätte saada. Oleme lastel kõrvu puhastanud isegi narkoosis, sest neid asju nii lihtsalt sealt kätte ei saa,» meenutas tohter.

Kui ninna või kõrva aga näiteks küüslauku toppida, siis tekitab see kõrvaarsti sõnul limaskesta põletuse. Kui küüslauk sattub kuulmekilele, võib tagajärjeks olla villidega põletus.

Ei tasu kohe arstile tormata

«Viirushaigused ei vaja mingil juhul antibiootikumravi, sest see viirustele ei mõju,» toonitas Kivirüüt. Tema sõnul ei tasu paaritunnise kõrvavaluga ka kohe haigla valvearsti pole pöörduda, sest tavaliselt piisab valuvaigisti võtmisest ja kodusest ravist.

«Kindlasti ei tohiks last soojast kodust välja tuua, ilma et talle oleks enne antud valuvaigistit ja vaadatud, et ta on maha rahunenud,» pani Kivirüüt inimestele südamele. «Väikesele lapsele võiks näiteks anda sooja piima või kakaod saiaga, mis teeb ta natuke rahulikumaks, ja ühendust võtta perearstiga,» soovitas ta.

Tohtri sõnul ei ole abi ka sellest, kui lapsega ühest raviasutusest teise joosta ja loota, et ehk mõni arst kirjutab välja antibiootikumid. «Kui üks arst antibiootikume välja ei kirjuta, siis minnakse teise juurde ja võib juhtuda, et kusagilt need ka saadakse, kuid selle põhjuseks on reeglina arsti ajanappus, mis ei võimalda tal haiguslooga põhjalikumalt tutvuda,» rääkis tohter.

Sageli panevad Kivirüüdi sõnul inimesi muretsema ka gripi tagajärjel tekkiv otiit. Tohtri sõnul tekivad sel juhul kuulmekilele villikesed ja kõrv hakkab valutama. «Kui villikesed lõhki lähevad, siis tuleb kõrvast pisut veresegust sekreeti, mis ehmatab inimesi, kuid tegelikult ei ole selles midagi ohtlikku. Vedelik tuleb ära, valu kaob ja kõrv paraneb ära, ilma et seda peaks puutuma ega arstile näitama,» selgitas arst. Seevastu peaks kohe arsti poole pöörduma juhul, kui palavik on kestnud mitu päeva ja kõrvast hakkab tulema mäda.

Kui inimesel on aga gripp, mumps või mõni teine ohtlik nakkushaigus, siis peaks pöörduma perearsti poole ja end kodus ravima. «Tartu kõrvakliinikus käib 24 tunni jooksul valvearstil 30 haige ringis ja neist kolm neljandikku tuleb kõrvavaluga,» rääkis Kivirüüt, kelle hinnangul poleks enamikul neist tarvis kodunt välja tulla. «Nii rikub inimene enda tervist ja ohustab väga raskeid haigeid, kellel on tõesti väga kõrvaarsti abi vaja, sest neid on tarvis näiteks opereerida,» rääkis Kivirüüt.

Selleks et haigust ei tekiks, soovitab tohter jalad, kaela ja pea soojas hoida. «Kui jalad külmetavad, siis saab nohu, kui aga jalad on soojad, kuid pea on paljas ja salli pole, võib ikkagi saada närvipõletiku,» hoiatas ta.

Mida peaks kõrvavalust teadma

-Sageli on kõrvavalu põhjuseks viirusnakkus

-Valuvaigistit tuleks võtta regulaarselt, iga nelja-viie tunni järel

-Nina tuleb lahti hoida sobivate ravimitega

-Parim ennetus on parajalt soe riietus